Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtted ei taha minna EXPO-le

    Milanos toimunud maailmanäituse suurim kulu oli Eesti paviljoni maja, mille rajamine maksis 3,56 miljonit eurot.Foto: Xinhua/Sipa USA/Scanpix

    Kaubanduskoda teatas, et ei poolda Eesti osalemist 2020. aasta Dubai EXPO-l.

    Kaubanduskoda ei pea mõistlikuks Eesti osalemist maailmanäitusel Dubais, sest ettevõtetel on sellest vähe kasu. Ka EASi seisukoht on, et Dubais maailmanäitusel osalemine ei ole kõige otstarbekam.
    EXPO-lt raske saada reaalset kasu
    „Ettevõtjana, kui ma oleks mõelnud, et ma lähen sinna äritegemise eesmärgil, siis ausalt öeldes ma oleks juba enne seda öelnud ei, sest Itaalia turult ei ole minu jaoks midagi oodata. Ja ma oleks lihtsalt pettunud, sest mingit kontakti ei tekkinud üldse,“ võttis kokku osalemise möödunud aasta Milano EXPO-l eestimaise mootorrattatootja Renard asutaja ja juht Andres Uibomäe. „Ma ütlen ausalt, et selle aasta jooksul ma ei saanud praktiliselt ühtegi kõnet mitte kuskilt, mitte kellegi käest. Kui Renardi pilt ilmub kuskil New Yorgi kingaajakirjas, siis me saame rohkem tagasisidet,“ sõnas ta.
    Uibomäe tõdes, et nende tutvustatud mootorratas ei ole laiematele massidele mõeldud toode ja nad osalesidki EXPO-l pigem Eesti promomiseks. „Ma arvan, et meie toote puhul ei ole vaja minna, aga pigem ma Eesti patrioodina ütlen seda, et kui on hea idee, siis tuleb minna. Kui aga ideed ei ole, siis loomulikult ei ole mõtet raha tuulde visata,“ ütles ta ja lisas, et Eesti peaks osalema lihtsalt kohal olemise pärast. „See on umbes sama kui öelda, et Eestil ei ole mõtet enam jalgpalli mängida, ikka on.“
    Põhjala pruulikoja tegevjuht Enn Parel ütles, et kuigi ka nemad pidid Milanos maailmanäitusel osalema, loobusid nad siiski, sest ei näinud sellel enda ettevõtte jaoks mõtet. „Meie äri ja suhete loomine käib natuke teistmoodi kui EXPO-l. Me tegeleme nišiäriga ja leidsime, et meie EXPOst olulisel määral ei võidaks,“ selgitas Parel. Ka tema ei tahaks iseenesest maailmanäitust ja Eesti osalemist kritiseerida, kuid ettevõttena ei näinud ta osalemisel mõtet.
    Puitmajaliit oli eelmisel maailmanäitusel väljas ühe stendiga, liidu juhi Sven Matsi sõnul mingisugust praktilist väljundit sellel ei olnud. „Nii palju kui meie oma liikmete hulgas tagasisidet oleme saanud, siis keegi ei ole isegi päringuid saanud sealt.“
    Milano maailmanäitusel oli edukam aga Estonia klaverivabrik. „Sellest Itaalias käigust oleme me väga heal arvamusel, sest see lisas igal juhul tuntust Estonia klaveritele ja seda kommenteeriti kenasti internetis ja Eesti paviljoni inimesed ütlesid, et seal iga jumala päev mängiti klaverit. Meil oli seal isemängiv klaver peale selle,“ rääkis klaverivabriku juht Venno Laul. Itaaliat ja Dubaid on aga tema sõnul raske võrrelda. „Ei tea, kui palju see piirkond üldse maailma rahvast kokku toob. Euroopa suhtes oli natuke suurem usk ja Euroopas ka tõesti ikka käidi Eesti paviljonis väga kenasti. Aga võimalik, et Dubai ei jää Itaaliale alla ja EXPO tõmbab kokku inimesed igalt poolt,“ arvas Laul.
    Dubai on kulukam ja kaugem
    Kaubandus-tööstuskoja juhi Mait Paltsi sõnul tuleb lisaks maailmanäituse väikesele kasule ettevõtetel vaadata ka selle kulu. Kui Milano EXPO-le kulus Eestil pea 5 miljonit eurot, siis Palts hindab, et Dubai maailmanäitus võib meile kulukamaks minna. „Et seal mingisugustki nähtavust saavutada, tuleb seda summat ikka oluliselt suurendada,“ arvas ta. Tema sõnul on Dubai miinus ka see, et eestlaste jaoks ei pruugi kuigi oluline seal kohal olla. „Kui Milanos on külastajad suures osas turistid, siis Euroopat silmas pidades oli see kindlasti argument, aga Dubai puhul on see kahtlane,“ arvas Palts.
    „Need on need kaalutlused, et kas selle raha kulutamise eest saab piisavalt nähtavust,“ ütles Palts ja lisas, et Eesti riigi nähtavuse suurendamiseks on kindlasti vaja tegutseda, aga EXPO ei ole selleks parim vahend. „Tegelikult võiks oluliselt rohkem teha näiteks Eesti ettevõtjate ühisstende või riigi stende rahvusvahelistel messidel,“ Sõnas Palts. Tema sõnul tunnevad ettevõtted ise huvi pigem erialaste messide vastu ja EXPO jääb liiga üldiseks.   
  • Hetkel kuum
5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Olavi Lepp: juht töötab hea tuju nimel
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Elektriarveid 7000 euro eest: Soome pensionärid müüsid maja maha
Soomlased Reijo ja Tuija Löppönen sõlmisid 2022. aastal elektrifirmaga kalli lepingu, mida ettevõte ei nõustunud pehmendama ka pärast neutraalse poole sekkumist, vahendab Soome rahvusringhäälingu Yle uudisteportaal.
Soomlased Reijo ja Tuija Löppönen sõlmisid 2022. aastal elektrifirmaga kalli lepingu, mida ettevõte ei nõustunud pehmendama ka pärast neutraalse poole sekkumist, vahendab Soome rahvusringhäälingu Yle uudisteportaal.
Raadiohommikus: ehitusest, pangandusest ja investeerimisest
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu SEB värskest majandusprognoosist, arvamuslugude konkursist Edukas Eesti, aga ka finantstehnoloogiaettevõtte uutest tuultest ning kaitsetööstusesse investeerimisest.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu SEB värskest majandusprognoosist, arvamuslugude konkursist Edukas Eesti, aga ka finantstehnoloogiaettevõtte uutest tuultest ning kaitsetööstusesse investeerimisest.